Mis on innovatsioon? Mis on reform?
Innovaatilist lähenemist on iseloomustatud rohujuuretasandil. See põhineb sisemistel protsessidel, samal ajal kui reformi on iseloomustatud kui süsteemset või institutsioonidega seotud ülalt alla lähenemist, mis põhineb välistel protsessidel. ODS mudel sisaldab nii innovatsiooni kui ka reformi aspekte.

ODSi kolm iseloomustavat omadust illustreerivad innovatsiooni aspekte, mida presenteeritakse käesolevas lähenemisviisis. Kõigepealt rõhutatakse tugevalt haridusjuhtide seotust kõikide tasemetega: kohaliku/regionaalse, rahvusliku ja Euroopa tasemega. Teiseks on tähtis "käed külge" lähenemisviis, et kindlustada edukat muutust – sidudes õpetajaid, koolijuhte ja õppijaid. Kolmandaks toetab lähenemisviis ekspertiiside keskusi jm, julgustab edulugude levikut (virtuaalsed e-õppe kommuunid ja infoportaalid) ning edendab suurendatud koostööd ning eksperimente. Läbi ODSi (mudelis sisaldub) suureneb inimvõimekuse tunnustus ja vajadus seda läbi erinevate töö dimensioonide jagada.

Samal ajal on formaalne, välistel muutustel põhinev edu saavutamiseks väga oluline, eriti riigisisese algatuse puhul. Reformi klassikalised elemendid sisaldavad ülalt alla survet ja seisukohti, mis tekitavad võimsaid muudatuste hoobasid, nagu näiteks: uued hindamise poliitikad, uued rahastamise mehhanismid ja läbi vaadatud õppekava raamistikud. Jätkusuutlik muutus nõuab head lähenemist poliitika ja praktika vahel ning seost väliste inimestega.

ODS innovatsiooni mudel ja reform
Eksperimentidel põhinev lähenemisviis, mis põhineb Euroopa koolide tehnoloogilisel innovatsioonil.

Edendamine
See faas tõstab esile algse huvi ja paljulubavate tehnoloogilise innovatsiooni suundade identifitseerimise. Vajaduste analüüs aitab mõista sidusrühmade muresid. Niimoodi identifitseeritaksegi uuendajad, kes saavad tegevust juhtida.

Katsed
Juhtumiuuringutes alustatakse kohe alguses tegevusega, et (1) siduda sidusrühmasid (2) õppida ja sellest informeerida tervet projekti. Nii nagu väikesed innovatsioonid, pakuvad ka juhtumiuuringud tihti kiireid loomingulisi arenguid ja on eriti vajalikud kohalike muudatuste uurimisel.

Peiteaeg
Peiteaeg viitab stabiilsele, toetavale uutele õppimise, tehnikate ja meetodite arengule nii, et kestev areng saaks ilmneda. Selles faasis kultiveeritakse innovatsiooni võimekust nii, et muutus saab muutuda ise toimivaks.

Stsenaariumid
Samal ajal kui juhtumiuuringud kiirendavad arengut ja uute ideede testimist, kujutavad stsenaariumid üleminekut väikestelt katsetelt stabiilsete viiside välja töötamisele regulaarsete õpetamise ja õppimise tingimustes. Stsenaariumites kajastuvad eksperimentide ajad ja viimase faasi tulemused.

Protsessi kiirendamine
Kui tehnoloogiline innovatsioon juba toimub, siis pöördub tähelepanu püsivatele tegevuse säilitamise küsimustele, et protsess saaks jätkuda. St nende teadmiste muutmist, mis on vajalikud seadete ja rutiinide toimimiseks. Niimoodi toimub järjepidev kvaliteedi hindamine.

Kuidas seostub innovatsioon ja reform muutuvate tehnoloogiatega?
Muutuste tehnoloogiad koolis
Tehnoloogiline innovatsioon on termin, mida tihti kasutatakse ODSis ja mujal. See on üldmõiste õpetaja ja kooli jaoks, kes viivad läbi ükskõik millist tehnoloogilist muutust koolis. Tänapäeval mõtleb enamik inimesi kõigepealt elektroonilistele tehnoloogiatele (nt arvutid, mobiilsed vahendid) ja erinevatele õppevahenditele (nt simulatsioonid, suhtlusvahendid) ja/või õpetajatele mõeldud vahenditele (nt elektrooniline ligipääs tundide plaanidele või hindamise vahenditele). Tehnoloogilise innovatsiooni põhimõtted ja eesmärgid on väga palju varieeruvad. Varieerumise ulatus sisaldab järgnevat: suurenev õiglane ligipääs kaugemate koolide allikatele, kultuurilise paljususe toetamine Euroopas, kõikide õpilaste hariduslikele vajadustele vastamine ja aktiivse õppe stimuleerimine.

Paljud inimesed võivad olla seotud tehnoloogilise innovatsiooniga ja muidugi on iga seadistamine unikaalne. Aga kõikide innovatsioonide puhul on vajalik tähelepanu pööramine vähemalt kolmele tegevuses osalevale põhigrupile: seaduste loojad, õpetajad ja haridusjuhid. Seaduste loojad on need, kes saavad arendada vestlusi rahvuslikul, riiklikul või kohalikul tasemel (nt esindajad valitsuses ning õpetajate assotsiatsioonides, õppekava esindused ning hindamiskomisjonid. Siin kasutame terminit õpetajad, üldjoontes kuuluvad mõiste alla kõik haridusega tegelevad inimesed, kes otseselt suhtlevad õpilastega. Lisaks klassiruumis õpetavatele õpetajatele kuuluvad siia alla ka abistavad õpetajad, terapeudid, kindla aine õpetajad ja nõustajad. Haridusjuhid on need, kes on võimelised juhtima külg külje kõrval loodavat suhtlust. Sellesse gruppi kuuluvad direktorid, järelevaatajad, osakondade juhid ja instruktorid. Haridusjuhid omavad olulist rolli seaduse vastuvõtmisel. Nad toetavad õpetajate tööd otseselt (nt kindlustades, et professionaalse arengu võimalused on regulaarselt kättesaadavad) ja kaudselt (nt luues terve ja stabiilse organisatsiooni).